Inimesed kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks kõige sagedamini kõnet. Kui kõne areng on pärsitud, avaldab see äärmiselt suurt negatiivset mõju suhtlemise arengule üldiselt ning seeläbi ka kogu isiksuse arengule. Erinevatel põhjustel võib lapse kõne areng olla pärsitud: kõnet kas ei teki üldse, kõne areng hilineb tunduvalt või kõne on väga raskesti mõistetav. Samuti võib kõne kaotada kas ajutiselt või püsivalt, osaliselt või täielikult.
Kõnet toetava ja asendava kommunikatsiooni tähistamiseks kasutatakse rahvusvahelist lühendit AAC (Augmentative and Alternative Communication). Alternatiivkommunikatsioon ehk häälikulist kõnet asendav kommunikatsioon on selline suhtlusviis, kus teate edastamiseks kasutatakse käelisi/kehalisi, graafilisi ja esemelisi märke. Augmentatiivkommunikatsioon ehk häälikulist kõnet toetav kommunikatsioon on suhtlusviis, kus eelnimetatud vahendeid kasutatakse kõne toetamiseks ja/või täiendamiseks. Viibete (lihtsustatud viibete) kasutamine on üks esimesi ja tõenäoliselt ka kõige levinum vahend kõne asendamiseks, toetamiseks ja ka tekitamiseks, sest ei nõua abivahendeid.